Kaduv kunst

Vahel tekib ülisuur isu millegi hea järele ja nagu kiuste pole siis kunagi külmkapis midagi sellist, mis seda isu vaigistaks. Üks võimalus midagi kiiret ja mõnusat teha on valmis vorpida üks ülihää õunavorm.

Võta 10 õunapunni ja puhasta need ära ning lõika viiludeks. Otsi kapist välja igaks-juhuks varutud Juubeli tordipulber ning võta sellest pool pakki. Teine pool läheb kappi tagasi oma korda ootama. Sulata 100g võid. Sega omavahel sulavõi ja tordipulber nii, et jäävad mõnusad tükid sisse. Päris ühtlast puru pole vaja taga ajada. Võta piklik keeksivorm, määri see võiga ning lao sellesse kihiti õunu ja tordipulbri-võipudi. Pane 180 C ahju nii 30 minutiks. Söö piimaga.

Soovi korral võib kihtide vahele panna ka kohupiima, siis peab vaid arvestama, et küpsetusaeg pikeneb.

Pühapäeval oli esimene advent. Tähistasime seda küünla põletamise ja piparkookide küpsetamisega. Mõned aastad tagasi ostsin ma piparkoogitainast ainult ja ainult poest, isetegemine tundus olevat meeletu vaev (eelarvamus on ilmselt tingitud emast, ta arvab seda siiani). Siis aga juhtus selline “pisiasi” nagu tutvumine ühe kena meesterahvaga, kellest nüüdseks on saanud mu abikaasa. Tema ema tegi/teeb piparkoogitainast ise. No ja kui teised saavad taigna tegemisega hakkama, miks mina ei peaks saama? Ega ma siis kehvem ole, heh.

300g suhkurt

1,3dl keevat vett

150g võid

1 tl jahvatatud nelki

1tl jahvatatud kaneeli

0,5tl jahvatatud kardemoni

0,5tl jahvatatud ingeri

1tl riivitud sidrunikoort

1spl hapukoort

1tl 30% äädikat

1 muna

1tl soodat

400-500g jahu

Kuumutada suhkurt kuivalt sulamise ja pruunistumiseni, lisada keev vesi (ettevaatust, pritsib!), segada. Lisada või ja maitseained. Kuumutada nõrgal tulel 2-3 minutit. Jahutada maha. Lisada koor ja äädikas, segada. Lisada muna. Lisada soodaga segatud jahu. Tainas peaks olema veidi vedalam kui rullimisvalmis poetainas (külmikus taheneb). Jätta ööpäevaks külmkappi. Järgmisel päeval rullida õhukeseks, lõigata kujunditeks ja küpsetada 200 kraadi juures 6-7 minutit.

Tavaliselt olen ma omaarust alati hoolega suhkrut pruunistanud ja iga kord saanud mahedamaitselised piparkoogid. Seekord sain küllaltki vänged piparkoogid, suhkur läks nimelt kergelt kärssama. Segasin teda, siis jooksin veekeetjat uuesti sisse lülitama (et saaksin ikka võimalikult tulise vee) ja selle ajaga jõudis tema kärssama minna. Juhtub, järgmine kord olen targem (ma vähemalt püüan seda).

Ja jõulueelsed piparkoogid jätame me kõik glasuurimata, glasuurime neid, mis küpsetame vahetult enne jõule.

Njah, siin ta nüüd siis on – minu kokandusblogi. Ma poleks kunagi
arvanud, et võiksin teha selleteemalise blogi, aga vaat, kuhu elu
viib. Paar aastat tagasi tegin omale muidu mula- ja mölablogi
blogspotis, aga see oli läbikukkunud ettevõtmine. Ei ole minus seda
soont, mis sunniks mind kirjutama lihtsalt niisama omi mõtteid ja
arvamusi internetiavarustesse. See ei takista mul muidugi teiste
mõtteid lugemast, ja seda teen ma veel hea meelega. Siinsamas on mul
ka käsitööalane blogi, seda ma ikka püüan pidada. Asjade juurde jutu
kirjutamine tundub teinekord küll üle mõistuse raske, aga ma püüan.
Eks paistab, kuidas siinne elu minema hakkab.